See kiri on seepärast nii pikk, et mul polnud aega teda lühemalt kirjutada.
Aeg sellepärast leevendabki leina ja solvangud, et inimene muutub: ta pole enam see, kes ta oli. Nii solvaja kui solvatu on muutunud teistsugusteks inimesteks.
Homme on alati tulevik.
Elu on inimese parim aeg.
Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu.
Aeg ja raha on enamasti üksteisega asendatavad.
Vanadus on ravimatu haigus.
Me kurdame aja nappuse üle, ent käitume nii, nagu oleks seda lõputult.
Aega on lõputult. Aeg lõpeb meie surmaga ja pärast surma pole ajal mingit tähtsust.
Praegu on ainus aeg, mis meil on.
Kui ma ei leia midagi kasulikku, millega oma päevi sisustada, ajavad mälestused mind hulluks.
Aeg on väga hea arst.
Aeg on kallis, kuid tõde on kallim kui aeg.
Ainus viis aega võita on teda mitte tähele panna.
On minuteid, kus ootamatu avameelsus võrdub enesekontrolli andestamatu kaotusega.
Elu võtab inimestelt liiga palju aega ära.
Kadunukesed muudavad kergesti oma poliitilisi vaateid.
See aeg, nagu iga teinegi aeg, on suur aeg, kui me teame, mida sellega teha.
Ööpimedus on kott, mis rebeneb koidikul.
Tegelikult ei ole mingit tagasitulemist. Kuigi ma võin koju jõuda, ei ole see enam seesama; sest mina ei ole seesama.