Me tunnistame inimeseks ainult selle, kelle hing unistab armastades niisama palju vaimsest naudingust kui kehalisest lõbust.
Otsime õnne väljaspoolt ennast, inimeste arvamusest, kellest teame, et nad on meelitajad, ebasiirad, ebaõiglased, kadedad, kapriissed ja eelarvamuslikud.
Kõige tähtsamad küsimused tekitavad üha uusi küsimusi.
Kui aeg saab täis, peaks inimene lahkuma, mitte hoidma siin ilmas liiga kaua kohta, millele järgmised tahavad astuda.
Maailm on mosaiikpilt. Iga hääbuva keelega jääme ilma ühest osakesest mosaiigis.
Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust.
Ära vaata tagasi!
Kohustuslik seks on minu arvates surmavalt igav.
Vaikne loll on pool tarka.
Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida.
Kes teisele auku kaevab, võib sinna ise sisse kukkuda.
