Suur mõistus nagu ka suur mägi, püüab esimesena kinni ja peegeldab hommikupäikest.
Silmad on hinge aknad.
Kui ma ei leia midagi kasulikku, millega oma päevi sisustada, ajavad mälestused mind hulluks.
Vanadus on ravimatu haigus.
Au - see on mürk, mis on kasulik vaid väikestes annustes.
Inimesed pole kunagi narri mängimisele lähemal kui siis, kui nad ennast targaks peavad.
Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit.
Progress ei teostu kunagi üheainsa etapi kaudu.
Raamatud on külmad ja kindlad sõbrad.
Hea kirjatükk ujub vee all ja hoiab su hinge kinni.
Piinad pimeduses on see oht, mida ma pelgasin, ja see ei hoidnud mind tagasi. Aga ma ei oleks tulnud, kui oleksin teadnud rõõmu ja valguse ohtlikkust. Nüüd olen saanud oma kõige raskema haava sellel lahkumisel. Mälestus ei ole see, mida süda ihkab. See on ainult peegel, olgugi ta selge.
Maailm on raamat, ja see, kes püsib kogu aeg üksnes kodus, loeb sellest vaid ühe lehekülge.
Pea iga inimene kulutab osa oma elust demonstreerimaks isikuomadusi, mida tal pole.
Ma kahetsen tihti seda, et rääkisin, kuid harva seda, et vaikisin.
Ilu - see on igavik, mis kestab silmapilgu.
Parim inimene on see, kes toob teistele rohkem kasu.
Möödunud õnn on surnud õnn.
Palju parem on unustada ja naeratada kui mäletada ja olla kurb.
Loova mõistuse jaoks ei tohiks absoluutselt eksisteerida sõna "raskus".
Mõistuse keelt võetakse kuulda siis, kui see tuleb südamest.
