Inimsüdamel on kahetsusväärne kalduvus nimetada saatuseks vaid seda, mis teeb talle hingevalu.
Miski ei innusta nii tugevalt kui oma lootusetu olukorra teadvustamine.
Mõistuse esmane asi on eristada tõelist ebatõelisest.
Kõikide suurte tegude ja mõtete algus on tühine. Suured teod sünnivad sageli tänavaristimikul või restorani sissepääsu juures.
Küsimust elu mõtte üle pean ma kõikidest küsimustest kõige pakilisemaks.
Vangistuse alguses oli kõige kibedam just see, et mu mõtted olid vaba inimese mõtted.
Üksindus on rikaste luksus.
See, et ta oli sunnitud varjama teatud osa oma elust, andis talle ausa inimese reputatsiooni.
See on teatud laadi snobism, mis paneb inimesed mõtlema, et nad võivad ilma rahata õnnelikud olla.
Poliitika ja inimkonna käekäik on nende meeste kätes, kel pole ideaalne ega suurust. Hingelt suured inimesed ei lasku poliitikasse.
On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastasta filosoofia põhiküsimusele.
Me kõik oleme erandjuhtumid.
Kui maailm oleks selge, poleks kunsti olemas.
Kaitsku jumal mind mu sõprade eest, end ise kaitstud saan ma vaenlaste eest.
Armastus on valmisolek vananeda koos teise inimesega.
Ainus asi, mida sõbrad sulle mitte kunagi ei andesta, on sinu õnn.
Vabadus ei seisne esmajoones mitte õigustes, vaid kohustustes.
Demokraatia pole mitte enamuse võim, vaid vähemuse kaitse.
Vabadus pole midagi muud kui võimalus olla parem.
Me usaldame harva neid, kes on meist targemad.
