Õigluse hind on igavene avalik tähelepanu.
Liiga paljud inimesed kujutavad ette, et enesearendus tähendab kirjanduse uurimist.
Kuuekümneaastane inimene on veetnud kakskümmend aastat voodis ja üle kolme aasta süües.
Kui mingi otsus üldse on teistest olulisem, siis on see otsus teha minevikuga lõpparve.
Korralikud teadmised ükskõik milliselt alalt tähendavad tohutut arengut, kui vaid mõistetakse selle ala seoseid teiste elualadega.
Ajakirjanikud räägivad asju, mis ei ole tõsi, lootuses, et kui nad räägivad seda küllalt kaua, hakkabki see tõsi olema.
