Isegi suhetes teisega peab olema rahul iseenda kui isiksusega, sest mida sul muidu teisele pakkuda oleks.
Elu on lühike, seega on parem sellega midagi peale hakata.
Me oleme, kes me oleme, mitte ükski tähtsam kui teine.
Hea juhi nipp on olla otsustav ja jätta mulje, nagu sa teaksid kõike.
Maskide häda on selles, et sa harjud sellega, kes sa teeskled end olevat. Nad on nii peibutavad just sellepärast, et neid on nii kerge ette panna.
Lõpuks pole sul midagi muud kui sa ise.
Mõnikord on tarvis kaugemale minna, et hinnata seda, mis sul on kodus käepärast.
Kui naine ütleb "mitte midagi", mõtleb ta "kõike".
Kõik hinged igatsevad kodu järele. Omada ühes kohas tugipunkti, turvalist sadamat, mis ootaks neid, ükskõik kui kaugele nende uitamised neid ka ei viiks.
Sina ei saa olla vastutav selle eest, mis teised sinust tahavad.
Õnn on sulnis. Nagu suudlus või kallistus. See on kingitus, laen, miski, mis on inimesel ainult edasi andmiseks.
Võim on selline asi, mida on ainult jaopärast käibel. Mil iganes ühel seda on, ei ole seda teisel. Võim on alatu asi, sama nagu mees lööks naist või last.
Võib ainult arvata, mida teine mõtleb või tunneb. Seda teada on võimatu.
Kui oled kord juba saanud vilksatuse vaimudemaailmast, oled sa sellele alati avatud.
Ükskõik kui mõistlikud me enda arust ka pole, kahtlustame me alati, et maailm kätkeb endas rohkem, kui pealt paistab.
Maailm on nii nagu alati. Me näeme seda lihtsalt teistmoodi.
Metsolendit pole võimalik taltsutada; sa võid ainult tema seltsi jagada.
Üldistamisega on see asi, et selles on ka teatav iva tõtt sees.
Maailm on täis võimalusi nende jaoks, kellel on kannatust.
Kõige tähtsamad küsimused tekitavad üha uusi küsimusi.
