Usklikele moraalijüngritele on iseloomulik kirglik muretsemine selle pärast, mida teised inimesed oma privaatses elus teevad (või millele nad isegi ainult mõtlevad).
Usk on halb justnimelt selle tõttu, et see ei eelda mingit põhjendamist ega salli vastuväiteid.
Kuigi usklikud inimesed ehk üldises plaanis hullud ei ole, siis nende uskumused on seda kindlasti.
Hoolimata sellest, kui lühike meie aeg siin päikese all ka ei ole, kui raiskame sellest kas või sekundi või kurdame, et elu on tüütu või tühi või (väikese lapse kombel) igav, kas ei ole see siis solvang nende sündimata triljonite suhtes, kellele üldse eluks võimalust ei ole antud? Teadmine, et...
Ateism märgib pea alati tervemõistuslikku mõtlemise iseseisvust.
Kui paljud usklikest on üldse piiblit nii põhjalikult lugenud, et teavad, et surmanuhtlus on ette nähtud ühtviisi nii abielurikkumise, hingamispäeval okste korjamise kui ka oma vanematega häbematu käitumise eest?
Leidub sportlasi, kes usuvad, et jumal aitab neil võita - võita vastaseid, kes sellest seisukohast lähtudes peaksid ju samamoodi olema ära teeninud jumala soosiva suhtumise. On autojuhte, kes usuvad, et jumal hoiab neile parkimiskohta - ja seega eeldatavasti kellegi teise...
Me peaksime astroloogiat tõsiselt võtma. Ma ei pea silmas sellesse uskumist. Me peaksime sellega tõsiselt võitlema, mitte võtma seda kui väikest, humoorikat ja kahjutut nalja.
