Kuulsus on nagu jõgi, mis kannab kergeid ja paisunud asju ning uputab raskeid ja tahkeid asju.
Raha on nagu sõnnik, kasutu, kui seda laiali ei jaota.
Lapsed leevendavad vaevanägemist, kuid muudavad saatuselööke kibedamaks.
Noored mehed sobivad rohkem leiutama kui otsuseid langetama, rohkem tegusid korda saatma kui nõu andma, rohkem uusi plaane tegema kui kindlat ametit pidama.
Teadmised on võim.
Seadused on nagu ämblikuvõrk, kuhu väikesed putukad kinni jäävad, aga millest suured läbi murravad.
Loodust saab valitseda üksnes talle kuuletudes.
Surm on sama loomulik asi nagu sünd.
Mõni ravim on hullem kui haigus ise.
Miski pole hirmsam, kui hirm ise.
Aeg on kõige suurem uuendaja ja leiutaja.
Kõne on mõistuse peegel.
Inimesed kardavad surma nagu lapsed pimedat tuba; jutud suurendavad laste loomulikku hirmu pimeduse ees, täpselt nagu täiskasvanute surmahirmugi.
Soodne juhus teeb vargaks.
Noored pigem leiutavad, kui otsustavad, pigem mõistavad hukka, kui annavad nõu ning pigem alustavad midagi uut, kui jätkavad vana.
Me mõtleme oma loomuse kohaselt, räägime vastavalt reeglitele, tegutseme tavade järgi.
Pole olemas täiuslikku ilu ühegi veidruse või veata.
Tähtsatel ametikohtadel töötavad mehed on kolmekordsed teenrid: nad teenivad monarhi või riiki, kuulsust ja äri... Kas soov võimu juurde pääseda pole kummaline, kui selle eest tuleb loovutada vabadus?
Ajalooraamatud teevad targaks, luule vaimukaks, matemaatika nutikaks, loodusfilosoofia põhjalikuks, loogika ja kõnekunst osavaks väitlejaks.
Heategudega ei saa liialdada.
