Me armastame alati neid, kes on meist vaimustuses, kuid mitte alati ei armasta neid, kelles oleme ise vaimustuses.
Tõeliselt osav on see, kes oskab oma osavust varjata.
Liigne ruttamine sulle osutatud teene tasumisega on omamoodi tänamatus.
See, kes mõtleb, et võib teisteta läbi saada, eksib tugevasti. Kuid see, kes mõtleb, et teised ei või temata läbi saada, eksib veel rohkem.
Me ei jaga midagi sellise lahkusega nagu nõuandeid.
Suuremeelsus ei hooli millestki, et kõike vallutada.
Palju kasulikum on uurida mitte raamatuid, vaid inimesi.
Inimesed vaikivad hea meelega, kui edevus ei sunni neid rääkima.
Kõige raskem on rääkida just siis, kui on häbi vait olla.
Tõeline kõneosavus on oskus öelda kõik, mida tarvis, ja mitte rohkem, kui tarvis.
Rääkija häälekõlas, silmades, kogu kujus on peidus rohkem kõneosavust kui tema sõnade valikus.
Me unustame kergesti oma vead, kui need on teada ainult meile endile.
Kavalus on piiratud mõistuse tundemärk.
Piiratud inimesed mõistavad tavaliselt hukka kõik selle, mis väljub nende arusaamise piiridest.
Mõistus on meile antud mõnikord selleks, et julgemini rumalusi teha.
Teisele võib anda mõistlikku nõu, kuid ei saa teda õpetada mõistlikult käituma.
Vähese mõistusega inimesed on tundlikud väikeste solvangute suhtes. Suure mõistusega inimesed panevad kõike tähele ega solvu millegi peale.
Tõelistes toimingutes ei tule muretseda mitte niivõrd selle eest, et luua soodsad võimalused, kuivõrd selle eest, et neid mitte mööda lasta.
Just nimelt need inimesed, kes kõigest hoolimata tahavad, et neil oleks alati õigus, ongi kõige sagedamini ebaõiglane.
Suurim oskus seisneb selles, et teada kõige tõelist hinda.