Need, kes kiinduvad pisiasjadesse, tavaliselt muutuvad võimatuks suurte jaoks.
Me saame harva lõpuni aru, mida me tegelikult tahame.
Kus on lootus, seal on ka kartus. Kartus on alati täis lootust ja lootus on alati täis kartust.
Kõik kaebavad oma mälu üle, kuid keegi ei kaeba oma mõistuse üle.
Enesearmastus on suurim meelitaja.
Me püüame pigem teisele sisendada, et oleme õnnelikud, kui tegelikult õnnelikud olla.
Suur loll on see, kes tahab üksinda tark olla.
Raugad armastavad seepärast anda head nõu, et nad ei saa enam anda halba eeskuju.
Meie mõistus on laisem kui ihu.
Lubadusi antakse vastavalt lootusele, aga käitutakse vastavalt hirmudele.
Kui naine armub esimest korda, armastab ta oma armastatut. Edaspidi armastab ta vaid armastust.
Kui meil endil poleks vigu, ei märkaks me neid nii suure rõõmuga teiste juures.
Kindlaim viis petetud saada on ennast teistest targemaks pidada.
Inimese väärtust ei tule hinnata mitte tema suurte annete järgi, vaid selle järgi, kuidas ta neid kasutab.
Armastuse vastu on mitu rohtu, kuid mitte ühtegi kindlat.
Midagi ei anta nii heldelt kui nõuandeid.
On inimesi, kes poleks kunagi olnud armunud, kui nad poleks kuulnud kõneldavat armastusest.
Kiitust tagasi ajada tähendab soovi veel kord kiita saada.
On üpris vähe inimesi, kes siiralt tahaksid kuulda enda kohta kogu tõtt.
Kui loll meid kiidab, ei näigi ta enam nii loll.
