Meie õnnetuste saladus seisneb selles, et meil on liiga palju vaba aega, et arutleda, kas me oleme õnnelikud või mitte.
Raha vähesus on igasuguse kurjuse juur.
Valetaja karistus ei ole mitte see, et teda ei usu enam keegi, vaid see, et ta ise ei saa enam kedagi uskuda.
Seal, kus pole tahet, pole ka kasu.
Inimesed, kes saavutavad maailmas edu, on need, kes tõusevad ja otsivad endale vajalikku juhust.
Kui te õnne taga ajades leiate selle kunagi, siis te avastate nagu vanaeit, kes otsis oma pille taga, et õnn oli teil kogu aeg käega katsuda.
Inimesed annavad meile ainult siis meid huvitavaid teadmisi, kui me neile vastu vaidleme.
On olemas suured inimesed väikeste inimeste seas ja on olemas suured inimesed suurte inimeste seas.
Oskus üksindust välja kannatada ja saada sellest naudingut on suur anne.
Vahel on tarvis inimesi narma ajada, et juhtida neid kõrvale kavatsusest teid üles puua.
Inimest ei võlu mitte meelitus ise, vaid see, et teda peetakse meelituse vääriliseks.
Kriitikud nagu ka teised inimesed näevad seda, mida otsivad, aga mitte seda, mis on neil silme ees.
Teadus ei lahenda kunagi küsimust, esitamata seejuures kümmet uut.
Suurim patt elusolendi vastu pole vihkamine, vaid ükskõiksus; see on inimlikkuse vastand.
Tavaliselt soovivad inimesed teada seda, mis pole nende asi.
Elus on kaks tragöödiat. Üks on, et sul südamesoov ei täitu. Teine on, et see täitub.
Ma usun vaikuse distsipliini ja võin sellest tundide kaupa rääkida.
Milleks rääkida nii kõvasti, kui ei kuule, mida öeldakse?
Naine andestab vihkamise, jämeduse, pilkamise, kuid mitte kunagi ükskõiksust.
Niikaua, kui ma midagi soovin, on mul põhjust elada. Rahulolu on surm.