Armastus on algusest lõpuni auahne ja egoistlik.
Öö annab sära tähtedele ja naistele.
Naistevaheline suudlus tähendab vaid seda, et neil pole parasjagu midagi teha.
Selle lein on tõeline, kes nutab salaja.
Üksinduses tunneb inimene end sageli vähem üksikuna.
Meie kodukolle on seal, kus meid armastatakse.
See, kes ei armasta oma maad, ei suuda midagi armastada.
Nii on olnud ja jääb päikese all, et paljud peavad töötama ühe heaks.
Armastus sarnaneb leetritega. Mida vanemad on inimesed, seda ohtlikumaks muutub haigus.
Surm on midagi, mis paneb inimesed nurma, kuid ometi veedame kolmandiku oma elust magades.
Andke naisele peegel ja mõned kompvekid ning ta on rahul.
Abielu tekib armastusest nagu äädikas veinist.
Abielu ainus hea külg seisneb selles, et see vabastab teid sõprusest.
Ma olen nüüd väga kõlbeline inimene ja piirdun rangelt vaid ühe abielurikkumisega.
See on õnnetus, et me ei suuda ei naisteta läbi saada ega nendega elada.
Sõprus on tiivutu armastus.
Ma armastan oma maad, kuid mitte oma kaasmaalasi.
Vanu kirju on juba ainuüksi seepärast meeldib lugeda, et neile pole vaja vastata.
Kui naine suudab armastada oma meest, kui palju rohkem on ta siis veel võimeline armastama inimest, kellest ei saa tema meest.
Kui armastuse haavad pole ka surmavad, ei parane nad ometi kunagi.
