Ma ei saa alati oma mõtteid valitseda, aga me saame oma sõnu kontrollida, kordamine jäljendab alateadvust ning siis me oleme olukorra peremehed.
Näitlmine on põrgu: sa üritad kogu aeg teha seda, mille eest inimesi hullumajja pannakse.
Suur hulk dramaatilisi olukordi algab karjumisega.
Sa oled kõigest üle saanud, kui ei mäleta enam põhjust, miks haiget said.
Ma olen täiuslik. Nendest kohtadest, millele oleks pisut abi vaja, me ei räägi. See on gravitatsiooni süü.
