Me paneme mõtte kõigest, mida me armastame, kõigesse, mida me teeme.
Ka kõige väiksem võitude seast on ikkagi võit, sõltumata sellest, mis pärast tuleb.
Võlts lootus on hirmust ohtlikum.
Ka oskaja käsi ja ustav süda võivad viltu lüüa ning seda võib olla raskem taluda kui vaenlase tehtut.
Kõrgemale ronimine on raske töö ning kõrgelt on lihtne kukkuda.
Kui paned osakese endast omavalmistatud asjadesse, pead jagama ka valu, mis neile osaks saab.
Las kuningas valitseb oma koda, enne kui teiste oma parandama hakkab.
Kui kõik sõltub õnnest, peame sellele lootma.
Viivitus ei anna meile lootust juurde.
Kellegi jõuga paigal hoidmine võib ta meele murda.
Kuidas saab andestada sellele, kes ei kahetse?
Lein on tugeva meele ihumiskivi.
Inimene, kes oma hirmu eest pageb, võib avastada, et on leidnud otsetee sellega kohtumiseks.
Saatuse raudrüüs on alati pragu ja Hukatuse müürides mõra, kuni selle täitumiseni, mida teie nimetate Lõpuks.
Läbi pimeduse võib jõuda valguse kätte.
Sa võid midagi teada saada, ning olgu see hea või halb, võib see sulle kasu tuua, aga võib ka mitte. Nägemine on ühtaegu hea ja ohtlik.
Kõige pikemaks venib see töö, millega sa kunagi pihta ei hakka.
Maailm meie ümber ei saa enam kunagi olema samasugune, nagu ta oli vanasti, ega päikesepaiste säärane, nagu muiste.
Lootusetus on vaid nende jaoks, kes kahtlemata tee lõppu näevad.
Ära ilmaski narrita elusat lohet.
