Pane sitta sellele kapsale, mis kasvab.
Eestile on kombeks üks president korraga.
Emaarmastus on kõigi armastuste ema.
Kunst on paratamatus. Kunst on kultuuri geen, mis iseennast taastoodab ja niiviisi kultuuri kasvatab, ainsat keskkonda, milles inimese vaim saab hingata.
On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde.
Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga koos käib, käib natukene kiiremini kui maailm. Jõuab maailmast ette, oskab ette näha neid probleeme, neid küsimusi, neid lahendusi, mida elu talle seab.
Kõigist raskustest hoolimata on Eesti õppinud selgeks ühe olulise tõe: kui tahad, et sind koheldakse riigina, tuleb ka käituda riigina
Vigadel on niisugused omadused, et inimene kipub ühte viga teise veaga varjama, mistõttu teine viga peab alati suurem olema kui teine.
Ma ei või ära segada õiglust kättemaksuga.
Omad vitsad peksavad, ja peksavad pensionile.
Tule teavas appi!
Inimene toimib edukalt ainult niisuguses keskkonnas, mille põhjuslikke seoseid ta mõistab või arvab mõistvat.
Usaldus ei ole kaasavaram, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul uuendada, päevast päeva taastada, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu algkapitali.
Vigadel on niisugune omadus et inimene kipub ühte viga teise veaga varjama, mistõttu teine viga peab alati suurem olema kui esimene.
Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.
Majanduse reformimine on lihtsas keeles varade ümberjaotamine. See on alati ja kõikjal olnud räpane aeg.
Kogemustega on juba kord nii, et neid leiab ainult minevikust.
Kõikjal räägitakse kommunismi surmast, aga keegi ei ole veel näinud kommunismi laipa.
Ida on palju rohkem mõtteviis kui ilmakaar.
