Hädavajadus võtab meilt valikuraskuse.
Närve on kergem rikkuda kui terveks ravida.
Mõnikord meeldivad meile isegi sellised kiitused, mille siirusesse me ei usu.
Kadedust ei suuda miski rahustada.
Meie suurim pahe on meeleheide.
Edu toob kaasa vähe sõpru.
Arukas inimene ei hakka norima sõnade otsese tähenduse üle, kui ta saab aru, mida autor tahtis nende sõnadega öelda.
On olemas üsna korralike inimesi, kes oskavad lõbutseda ainult ühtemoodi - heites halba nalja vestluskaaslaste üle.
Ühte inimest on mõnikord raskem juhtida kui tervet rahvahulka.
Kes austab iseennast, sisendab austust ka teistesse.
Pole kindlamat toetajat kui meie oma võimed.
On inimesi, kes loevad vaid selleks, et leida üles kirjanike vead.
Edevad inimesed on halvad diplomaadid, sest nad ei oska vaikida.
Kui püütakse öelda midagi erilist, räägitakse vähe olulist.
Suur inimene võtab käsile suuri tegusid seepärast, et ta tunnetab nende suurust, rumal seepärast, et ei saa aru, kui rasked need on.
Rumal, kellel on hea mälu, on täis mõtteid ja fakte, kuid ta ei oska teha järeldusi ja kokkuvõtteid, aga selles seisnebki kogu asja olemus.
Mõistus on hinge silm, kuid mitte selle jõud. Hinge jõud on südames.
Pole midagi kasulikumat kui hea nimi ja miski ei loo seda nii kindlalt kui inimväärikus.
Töö viljakuse tunnetamine on üks parimatest naudingutest.
On vähe neid, kellel on õnnestunud sooritada suur tegu võõra etteütlemise järgi.