Karvane esiisa imestaks väga, kui näeks, millise kannatlikkusega me õpetame oma järeltulijat mõtlema ja tundma.
Õpilane olla tähendab ekselda keelumärkide metsas.
Kõige rohkem haaravad meid asjad, mis on meile arusaamatud ja võõrad.
Välgust oleme loodud, välk meid peab päästma.
Inimestest pole midagi rääkida, kui ta pole teinud midagi teistest erinevat või ebatavalist.
Inimesed on maal laiali sellepärast, et nad tahtsid üksi olla.
Me ei karda midagi, sest ennegi on halvasti olnud ja ikka on lõpuks midagi juhtunud, mis asjad parandas.
Kui keeruline on armastada uksekella - kui tihti on ukse taga meeldiv inimene.
Inimesed on igavad - kaks kätt, kaks jalga, pea...
Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub.
Kõik, mis tõuseb üle tavapäraste sündmuste horisondi, on tervitatav.
