Vaimuvalgus on valgus, mida me kunagi ei näe, aga mis aitab meil näha kõike, mis on olemas.
Tark olla ei tähenda sugugi olla kirgedeta, vaid õppida puhastama oma kirgi.
Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks.
Meie õilsamad voorused võivad puudusteks saada, kui me neid arutult tarvitame.
Me saame harva autasu siis, kui seda õigusega pälvime, ja vahel saame just siis, kui me seda ei pälvi.
Kehalised puuded ja saatuse katsumused tugevdavad meie sisemisi väärtusi.
Enamik inimesi elab ja sureb nautimata õnne, mis ümbritseb meid kõikjal.
Valgust ei tule alati armastada ta enda, vaid sele pärast, mida ta valgustab.
Pole tähtis, kas usutakse või ei usuta, tähtis on vaid nende motiivide siirus ja sügavus, mille pärast usutakse või ei usuta.
Õnn ei lange nende katusele, kes kodus istuvad. Aga keegi peab ju kodus olema, kui koputatakse.
Näha ilma armastuseta tähendab vaadata pimedusse.
Mida targem ollakse, seda kergemini suudetakse end veenda, et ollakse õnnelik.
Kui mul pole enam lubatud armastada neid, keda armastan üle kõige, siis kahtlemata selleks, et õpiksin armastama neid, keda ma veel ei ole armastanud.
Elus võlgneme paljude õnnede ja paljude õnnetuste eest vaid juhusele, kuid sisemine rahu ei olene kunagi juhusest.
