Idee on haruldame lind sõnade metsas.
Vabadus algab irooniast.
Armastus on küllalt võimas, et panna kogu loodus täitma tema soove.
Kõik loodu on määratud teenima armastust.
Universumi taandamine üheleainsale olendile, üheainsa olendi tõstmine jumaluseks - see ongi armastus.
Miski pole tõelisem kui need võimsad vapustused, mida teineteises tekitavad kaks hinge pilkude sädet vahetades.
Tõelise armastuse esimeseks tunnuseks noormehe juures on kartlikkus, tütarlapse juures aga julgus.
Igaüks, kes on armastanud, teab, millist säravat tähendust sisaldab neljast tähest moodustatud sõna: TEMA.
Hing, mis armastab ja kannatab, on jõudnud ülevaimasse seisundisse.
Kes ei vala pisaraid, ei saa kunagi nägijaks.
Hädaoht loob korra.
Ei ole pöörasemat pillajat kui hoogusattunud ihnur ja pole kohutavamat võitlejat kui hoogusattunud unistaja.
Ei ole küllalt, kui ollakse õnnelik, peab olema ka rahul endaga.
On vaikimisi, mis valetavad.
Ainult kogu tõde on tõde, poolik tõde on vale.
Seal, kus pole enam lootust, jääb üle vaid laul.
Süda, mis on jäetud omapead, sulgub endasse ja kaotab võime õitsele puhkeda.
Ka koletised on tundlikud.
Õigus on igavene. Õiguse protest vägivallaakti vastu ei vaiki kunagi.
Inimesega kokku puutumata võib talle omistada igasuguseid täiuslikke omadusi.
