Piisab õige vähesest loot
Piisab õige vähesest lootusekübemest, et sünniks armastus. Lootus võib küll mõne päeva möödudes haihtuda, kuid armastus on ikkagi sündinud.
Elu on lühike ja me ei saa kunagi tagasi haigutamisele kulutatud aega.
Armunul pole sõpru.
Meie tõelised kired on omakasupüüdlikud.
Noorus on vapruse aeg.
Oskus vestlust juhtida on anne.
Lootus on kui pelglik linnuke, kes pesitseb inimhinges.
Pelgalt headusega ei saavutata looduse jõu vastu midagi.
Pole midagi, mida hirm ja lootus ei suudaks inimest tegema panna.
Peamine eesmärk elus on uskuda, loota ja millegi poole püüelda.
Kui loodus jätab kellegi mõistusesse augu, mätsib ta selle...