Lastetoast kolledžisse ja sealt jälle lastetuppa tagasi - niisugune on meie vaimse arengu tee.
Kõik, mida me teame, on lõpmatult palju vähem sellest, mis jääb veel teadmata.
Haridus õpetab masse lugema, kuid ei tee selgeks, mida tasub lugeda.
Haridus on see, mis kindlustab vabaduse.
Sain muuhulgas aru, et tegelikult ei ole üldse võimalik kedagi õpetada. Õppida jah, see on võimalik, õpetada aga mitte.
Haridus on oma rumaluse jätkuv avastamine.
Õppimine pole kohustuslik, ka ellujäämine mitte.
Ega kotist ei saa rohkem välja võtta, kui sinna sisse on pandud.
Põhjus, miks ülikoolid on nii pungil teadmistest, on sellest, et üliõpilased tulevad siia omades nii paljut ja lahkuvad siit nii vähesega.
Nagu õpetaja ees, nii õpilased järel.
Puudulik haridus on ohtlik.
