Rõõm ja kurbus on vaid naelad, millega hing on kinnitatud ihu külge.
Kurblik hing võib tappa kiiremini kui pisik.
Kurvastusest juuste katkumine on rumalus - nagu muutuks lein kiilaspäisusest väiksemaks.
Arukas ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal on.
Kurb on naine ilma keeleta, aga veab mehel, kes ta endale saab.
Kurbuse järel tuleb rõõm.
Minu kurb elukogemus on see, et teiste vigadest õppida ei õnnestu, kuid enda omadest õnnestub küll.
Minul, kes ma pole kunagi kedagi tahtlikult kurvastanud, ei kõlba kurvastada iseennast.
Kes abiellub armastusest, kuid ilma rahata, sellel on head ööd ja kurvad päevad.
Nii kurb kui see ka pole, kuid inimesed nõustuvad üksnes sellega, mis neid tegelikult ei huvita.
Ainult nooruses võib lugeda kurbi raskeid romaane.
Depressioon tekib siis, kui inimene ei julge ennast väljendada. Tehakse seda, mida teised tahavad. Aga ühel hetkel saab kehal mõõt täis, tekib paanikahoog. Inimesed peavad õppima kuulama oma sisehäält ja olema oma otsustes ise kindlad.
Ülemäärane kurvastamine takistab edu ja rõõmu ning isegi igapäevaste ülesannete täitmist, milleta ükski inimene pole ühiskondlikuks eluks kõlblik.
Tõelist kurbust kogenud inimesed on harva kurvameelsed.
Tark inimene ei raiska kunagi aega kaotuse üle kurvastamisele, vaid püüab rõõmsal meelel oma haavad kinni siduda.
Naera, kuni nutad, kurvasta, kuni sured.