Elu näib meile lühike sellepärast, et me mõtlematult mõõdame teda oma meeletute lootuste järgi.
Meeleheide on hirm ilma lootuseta.
Esimene pääsuke ei tähenda veel suve.
Midagi pole inimhingele piinarikkam sellest, kui pärast kiiret, kõiki tundeid enda alla suruvat sündmustetulva saabub surnud tegevusetus ja selgus, mis riisub hingest nii lootuse kui hirmu.
Tugevaim stiimul kuriteole on lootus pääseda karistuseta.
Piisab õige vähesest lootusekübemest, et sünniks armastus. Lootus võib küll mõne päeva möödudes haihtuda, kuid armastus on ikkagi sündinud.
Seal, kus pole enam lootust, jääb üle vaid laul.
Abielu on lootuse surm.
Lootus on hea hommikusöögiks aga kehva õhtusöögiks...
Kui meeldiv on langeda lootusetusse olukorda. See annab õiguse vilistada kogu maailma peale.
Lootusel on tohutu võim.
Võlts lootus on hirmust ohtlikum.
Viivitus ei anna meile lootust juurde.
Lootusetus on vaid nende jaoks, kes kahtlemata tee lõppu näevad.
Tegude väärtus peitub tegutsemises. Sinu väärtus kahaneb, kui sa loobud tahtest elu muuta ja kogeda. Ent valikud on sinu ees: vali üks tee ja pühendu sellele kogu hingest. Just tegude kaudu kindlustad sa endale uued lootused ja sihid.
Kui hakkad lootma midagi, mida nii väga oled soovinud, siis katsud tärganud lootust unustada, sest see on liiga ilus, et tõsi olla ning sa oled varem ju nii mitmeid kordi petta saanud.
Kui on haigus, siis pole ainult hirm, vaid on ka lootus.
Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid saab väljendada ühe sõnaga: vabadus, õiglus, au, kohustus, halastus, lootus.
Tõotused algavad siis, kui lootus sureb.
