Galaktika on liiga suur, et ükski olend seal üksi ja alasti seista võiks.
Tsivilisatsioon on mehaanilise jõu abil tugevaks ja luksuslikuks muudetud barbaarsus.
Maailm on nii nagu alati. Me näeme seda lihtsalt teistmoodi.
Kui jumal lõi maailma, siis oli ta peamine mure kindlasti see, et meil ei oleks lihtne sellest aru saada.
Kõige imelisem on maailma juures see, et ta on tunnetatav.
Silm silma vastu tähendab, et kogu maailm jääb pimedaks.
Ette kuulutamata tulime me siia maailma. Ette kuulutamata me ka läheme. Kuni me aga siin ilmas oleme, peame tegema tegusid, mida järgmine põlvkond ei suuda unustada, kui ka meie põlvkond neid ei mäleta.
Hilinejale näib alati, et maailm koolimaja ümber on välja surnud.
Me oleme see, mida mõtleme. Kõik, mis me oleme, tekib meie mõtetest. Oma mõtetega loome oma maailma.
Vale on poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab.
Kui inimene saab iseendaga hakkama, saab ta hakkama ka kogu maailmaga.
