Inimene kaotab aastatega kõik: nooruse, ilu, tervise, auahnushood. Ja ainult rumalus ei jäta kunagi inimesi maha.
Piiratud mõistus pole midagi muud kui piiratud rumalus.
Rumalatel on omane alati hinnanguid anda.
Mida vähem inimene mõtleb, seda rohkem ta räägib.
Kui kõik on lihtne, on kerge muutuda rumalaks.
Kõik siin maailmas puudutab mind rohkem kui mu isiklik elu.
Kangekaelne ja tulihingeline klammerdumine kellegi arvamuse külge on rumaluse parim tõend.
Karta tuleb pigem rumalaid kui kurje.
Rumal pole see, kes räägib lollusi, vaid see, kes ei märka, et ta neid räägib.
Võib talude kõike peale tegevusetuse.
Asjatu on püüda seista lollpea ja tema rumaluse vahel.
Harimatus lühendab meie elu.
Kes ei pea endast lugu, on õnnetu, kuid see, kes on endaga liiga rahul, on rumal.
Maailmas pole midagi ohtlikumat kui suuras harimatus ja aus rumalus.
Lobisejad on need, kes ei oska mõtelda.
Puupea jääb puupeaks ka ordenite ja lintidega.
Teravmeelsus on sageli peaaegu täielik rumalus.
Pole olemas julgemat ängi kui karta välja öelda seda, mida mõtled.
Headuse ja rahu poole sirutub tark, sõja ja tülide poole sirutub rumal.
Pole midagi ohtlikumat kui harimatu sõber.
