Seaduste vastuvõtmisest mõtlevad sajad ja sajad, aga sellest, kuidas seadusi eirata, mõtlevad miljonid.
Kui seda teeb president, tähendab, see on seaduslik.
Seaduslik on vaid tegevus, mis ei tekita osapoolte vahel ebameeldivat konflikti.
Halbade seaduste ja heade ametnikega võib täiesti vabalt riiki valitseda. Kui aga ametnikud on halvad, ei aita ka kõige paremad seadused.
Kui inimesed on rikkumata, siis pole seadusi tarvis, kui inimesed on pahelised, siis ei peeta sedustest kinni.
Kui põhimõtted kaaluvad üles seadused, tähendab see, et valitsus on lõplikult laostunud.
Seadusi välja andes aseta ennast selle asemele, kes peab neile alluma.
Pole midagi ohtlikumat kui soov kõige kohta eeskirju koostada.
Kuningas peab meeles pidama kolme asja: et ta juhib inimesi, et ta peab juhtima neid vastavalt seadustele, ja et ta ei juhi neid igavesti.
Seadus kaitseb igaüht, kes suudab palgata hea advokaadi.
Kommunism on nagu kuiv seadus - idee on suurepärane ainult, et see ei toimi.
Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, teadmine aga väga tihti.
Kes otsustab rikkuda kõiki seadusi, sel ei jätku aega neid rikkuda.
Tavad on palju tähtsamad kui seadused, sest just neist seadused sõltuvadki.
Illegaalse sissetuleku pealt ei saa võtta seaduslikke makse.
