Et sa elaksid nii kaua, et näeksid omaenda matuseid.
Kui sa oled surnud, kuivavad ajapikku su õe pisarad, su lesk lakkab kellegi teise käte vahel nutmast, aga su ema leinab sind oma elu lõpuni.
Õnn on üksikutele, surm kõikidele.
Et sind kiidetaks, tarvitseb sul vaid surra.
Surm on lustidest suurim - seepärast hoitakse seda kõige lõpuks.
Ta on elus vaid seepärast, et tal pole matusteks raha.
Ma olin nii hõivatud, et olin sunnitud oma surmakuupäeva edasi lükkama
Igal asjal on omad miinused, nagu ütles üks mees, kui ta ämm ära suri ja talt matusekulud sisse nõuti.
Me kõik sureme kord, aga mitte kõik ei jõua seda ära oodata.
Imelik, et saab surra, kui armastad.
Parem surra siis, kui tahad veel elada, kui elada siiamaani, mil igatsed surra.
Kõik armastavad sind, kui sa oled kuus jalga mulla all.
Kui ma armastusest ei sure, kui mul pole, mille kätte surra - vaat siis olen valmis kõngema!
Kui sa hakkad mu matustel kõnet pidama, eelistan ma mitte surra.
Ma õppisin suhtuma surma kui vanasse võlga, mis tuleb varem või hiljem tasuda.
Ainult lein lähedaste pärast paneb nutma nind igaüks nutab tegelikult iseenda pärast.
Surm on midagi, mis paneb inimesed nurma, kuid ometi veedame kolmandiku oma elust magades.
Surm ei ole elusündmus, me ei tunneta seda.
Ära karda surma, vaid elu.
Surma tuleb eristada suremisest, kuid tihti aetakse neid segamini.
