Ma ei usu asjatundmatute indiviidide kollektiivsesse mõistusesse.
Huvid lahutavad, kuritegu ühendab.
Masendav pole mitte ebavõrdsus, vaid sõltuvus.
Raha väärtus on riigi pulss ja üsna kndel moodus tema võimsuse kindlakstegemiseks.
Ühed sünnivad suurtena, teised saavutavad suuruse, kolmandatele surutakse see peale.
Teate, mis on selles riigis valesti? Igaüks saab öelda oma õiglase arvamuse.
Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna.
Kui vaba ühiskond ei suuda aidata arvukaid vaeseid, siis ei suuda ta päästa ka väheseid rikkaid.
Ma pole iseteadev, hoidku Jumal. Lihtsalt ma usun, et iga probleem leiab lahenduse, kui kõik teevad seda, mida mina ütlen.
Ma ei usu riiki, mis ei kaitse meid meie endi eest.
Ma olen tähele pannud, et kõik abordipooldajad on juba sündinud inimesed.
Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru.
Iialgi ei olda rahul seal, kus ollakse.
Vähesed suudavad mõelda, kuid kõik tahavad, et neil oleks oma arvamus.
Halvad on alati imestunud, arvates, et head võivad olla targad.
Selge mõistuse esimeseks eelduseks on enamike arvamusega mittenõustmine.
Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust.
Pühakuid tuleb alati pidada süüdlaseks, kuni nende süütus pole tõestatud.
Kõik loomad on võrdsed, kuid mõned loomad on teistest võrdsemad.
Varem oli oodatud sündmuseks uus raamat või uus ooper, nüüd – uus automudel.
