Kui räägite jumalaga, on see palve. Aga kui jumal räägib teiega, siis skisofreenia.
Usklikele moraalijüngritele on iseloomulik kirglik muretsemine selle pärast, mida teised inimesed oma privaatses elus teevad (või millele nad isegi ainult mõtlevad).
Usk on halb justnimelt selle tõttu, et see ei eelda mingit põhjendamist ega salli vastuväiteid.
Kuigi usklikud inimesed ehk üldises plaanis hullud ei ole, siis nende uskumused on seda kindlasti.
Ateism märgib pea alati tervemõistuslikku mõtlemise iseseisvust.
Kui paljud usklikest on üldse piiblit nii põhjalikult lugenud, et teavad, et surmanuhtlus on ette nähtud ühtviisi nii abielurikkumise, hingamispäeval okste korjamise kui ka oma vanematega häbematu käitumise eest?
Et õppida palvetama, tuleb kõigepealt õppida tänama.
Tegelikult tähendab kannatamatus usu puudumist.
Uskuda - tähendab keelduda mõistmast.
Nad pesevad nägematu seebiga kätt ja täiesti nägematus vees.
Otsi ülesse see hingeseisund, mille puhul sa tunned end kõige sügavamalt ja jõulisemalt elavat ning millega käib kaasa sisemine hääl, mis ütleb "Selline olen ma tegelikult." Ja kui oled selle seisundi leidnud, järgi seda.
