Armastada ei tähenda teineteisele otsa vaadata, vaid vaadata ühes suunas.
Elu loob korra, kuid kord ei loo elu.
Iseenda sees ei leia surematust.
Ainuke tõeline rikkus on inimliku suhtlemise rikkus.
Me armastame seda, kelle eest hoolitseme.
On vaja, et see, mille eest sa sured, oleks surma väärt.
Maailmas on liiga palju inimesi, kellel pole keegi aidanud ärgata.
Üksnes tuule armust on purjekad merel vabad.
Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid millest pole midagi ära võtta.
Täiskasvanud ei saa kunagi ise millestki aru ja lastele on väsitav neile ikka ja alati kõike seletada.
On ainult üks tõeline väärtus, see on inimese side inimesega.
Neil, kes arvavad, et kultuur seisneb päheõpitud valemites, on kultuurist väga vilets arvamus.
Naeratus on sageli peamine... Naeratusega tasutakse. Naeratusega elustatakse. Ja naeratamise viisis võib olla põhjus, miks surrakse.
Ma tunnen vaid ühte vabadust ja see on mõttevabadus.
Kauneimat rõõmu elatakse läbi alati seal, kus seda kõige vähem oodatakse.
Inimene vastutab kõige eest, mille ta on taltsutanud.
Ei tohi kaotada lootust, kui nõrk see ka oleks, pääsemisele ime läbi.
Armastus ei seisne selles, et me üksteisele otsa vaatame, vaid selles, et me üheskoos ühte ja samasse suunda vaatame.
Ära kaota kunagi kannatust, see on viimane võti, mis avab uksed.
Surrakse vaid selle pärast, mille pärast tasub elada.