Naine on suuteline armastama ka sel viisil, et ta aasta jooksul vahetab oma armastatuga üksnes kümme või kaksteist sõna. Südames elab ta üha uuesti ja uuesti läbi kõiki neid väheseid hetki, mil nad koos olid.
Armununa ei näe ka kõige arukam inimene ühtki asja enam sellisena nagu see tegelikult on. Ta kahandab mõttes oma väärtust ja suurendab armastatu oma.
Kui näed looduses või kunstis midagi erakordselt kaunist, kandub mõte välgukiirusel sellele, keda armastad.
Piisab õige vähesest lootusekübemest, et sünniks armastus. Lootus võib küll mõne päeva möödudes haihtuda, kuid armastus on ikkagi sündinud.
